Eesti Energia kontserni auditeerimata 2025. aasta tulemused
Müügitulu ja kasumlikkus
2025. aastal toimusid Balti energiasektoris olulised arengud ja väljakutsed, mis mõjutasid märkimisväärselt energiajulgeolekut ja hindu. Kunagisest stabiilsest energiaturust on viimaste aastatega saanud kiirelt muutuv volatiilsete hindadega turg.
Kontserni müügitulu oli 2025. aastal 1 646,9 miljonit eurot, vähenedes aastaga 8%. EBITDA langes 317,2 miljoni euroni (-20% aasta võrdluses). Aruandeaasta puhaskahjum oli 82,6 miljonit eurot (-95,5 mln eurot aasta võrdluses). 2025. aasta puhaskasum sisaldab varade allahindlusi summas 197,6 mln eurot, millest 194,5 mln eurot on seotud õlitootmise varadega. Ilma õlitootmise varadega seotud allahindluseta oleks kasum olnud 111,9 miljonit eurot, mis näitab kontserni põhitegevuse kasumlikkust.
Kasumlikkuse langus tulenes peamiselt madalamatest turuhindadest. Samal ajal jätkas võrguteenuse segment tugevat ja stabiilset tulemust.
Finantsjuht Marlen Tamme kommentaar:
Muutunud keskkonnas kohandasime 2025. aastal oma ärimudelit ja kontserni struktuuri turuolukorrale vastavaks. Uuel majandusaastal saame keskenduda investeerimisvõimekuse taastamisele, et tagada vajalikud arendused tootmisvõimsustes ja energiasüsteemi varustuskindluses ka pikemas vaates.
Fossiilkütustel põhineva tootmise konkurentsivõimet mõjutavad üha enam CO₂ hinnatase, energiapoliitilised suunad ning kapitaliturgude ootused. Tootmisvarade raamatupidamislikku väärtust hinnates lähtume pikaajalistest prognoosidest, mis võtavad arvesse vedelkütuste maailmaturu hindadega seotud ebakindlust.
2026. aastat alustas Eesti Energia uuendatud juhtimisstruktuuriga. Äritegevus on koondatud kolme tütarettevõttesse: elektriäri ühendav Enefit, tööstusäri Enefit Industry ja jaotusvõrguäri Elektrilevi. Muudatuste eesmärk on suurendada paindlikkust, selgust ja vastutust ning tugevdada kontserni positsiooni piirkondliku energiaettevõttena.
Taastuvelektri tootmine ja elektrimüük
Taastuvenergia tootmise ja elektrimüügi müügitulu ulatus 751,5 miljoni euroni, vähenedes aastaga 17%, peamiselt turuhindade languse tõttu, hoolimata stabiilsetest müügimahtudest.
Taastuvelektri toodang kasvas 6% (128 GWh) võrra 2,3 TWh-ni 2025. aastal. Suurima osa taastuvenergiast andsid tuulepargid, mis tootsid 1,8 TWh elektrit (+8% võrreldes eelmise aastaga ehk +128 GWh). Peamisteks kasvuveduriteks olid Sopi-Tootsi Eestis ning Kelmė I ja Kelmė II Leedus, mis panustasid aasta jooksul kokku 704 GWh tuuleenergiat (+503 GWh). Elektri jaemüügi mahud vähenesid 5% (478 GWh) võrra 9,4 TWh-ni.
Segmendi EBITDA ulatus 2025. aastal 87,2 mln euroni (-46% aastavõrdluses ehk -73,1 mln eurot). Peamiseks mõjuteguriks oli madalam marginaal, mis vähendas EBITDA-d 102,6 mln euro võrra võrreldes 2024. aastaga. Keskmine müügihind langes 21 eurot/MWh, samas kui keskmised muutuvkulud vähenesid 9 eurot/MWh tänu madalamatele elektri ostukuludele.
2025. aastat iseloomustas elektri turul kõrge hinnavolatiilsus ning rekordiliselt suur hulk väga madala ja nullilähedase hinnaga tunde, mida mõjutas tugev taastuvenergia tootmine ning piirkondlikud ülekandevõimsuste piirangud. See suurendas hinnasurvet just kõrge taastuvenergia toodanguga perioodidel. Edaspidi eeldame turu järk-järgulist stabiliseerumist, mida toetavad süsteemiteenuste turgude arengud ning energiasalvestuslahenduste, sh akude, aktiivsem turule lisandumine. See peaks vähendama väga madala hinnaga tundide hulka ning parandama taastuvenergia tootmisportfelli turule pääsemise ja tulude stabiilsust.
Taastuvelektri tootmine ja elektrimüük
Taastuvenergia tootmise ja elektrimüügi müügitulu ulatus 751,5 miljoni euroni, vähenedes aastaga 17%, peamiselt turuhindade languse tõttu, hoolimata stabiilsetest müügimahtudest.
Taastuvelektri toodang kasvas 6% (128 GWh) võrra 2,3 TWh-ni 2025. aastal. Suurima osa taastuvenergiast andsid tuulepargid, mis tootsid 1,8 TWh elektrit (+8% võrreldes eelmise aastaga ehk +128 GWh). Peamisteks kasvuveduriteks olid Sopi-Tootsi Eestis ning Kelmė I ja Kelmė II Leedus, mis panustasid aasta jooksul kokku 704 GWh tuuleenergiat (+503 GWh). Elektri jaemüügi mahud vähenesid 5% (478 GWh) võrra 9,4 TWh-ni.
Segmendi EBITDA ulatus 2025. aastal 87,2 mln euroni (-46% aastavõrdluses ehk -73,1 mln eurot). Peamiseks mõjuteguriks oli madalam marginaal, mis vähendas EBITDA-d 102,6 mln euro võrra võrreldes 2024. aastaga. Keskmine müügihind langes 21 eurot/MWh, samas kui keskmised muutuvkulud vähenesid 9 eurot/MWh tänu madalamatele elektri ostukuludele.
2025. aastat iseloomustas elektri turul kõrge hinnavolatiilsus ning rekordiliselt suur hulk väga madala ja nullilähedase hinnaga tunde, mida mõjutas tugev taastuvenergia tootmine ning piirkondlikud ülekandevõimsuste piirangud. See suurendas hinnasurvet just kõrge taastuvenergia toodanguga perioodidel. Edaspidi eeldame turu järk-järgulist stabiliseerumist, mida toetavad süsteemiteenuste turgude arengud ning energiasalvestuslahenduste, sh akude, aktiivsem turule lisandumine. See peaks vähendama väga madala hinnaga tundide hulka ning parandama taastuvenergia tootmisportfelli turule pääsemise ja tulude stabiilsust.
Võrguteenus
Võrguteenuse müügitulu kasvas aastaga 5% (+15,8 mln eurot) 321,5 mln euroni, samal ajal kui müügimaht püsis stabiilne (+0,6%), ulatudes 6,6 TWh-ni (+41 GWh). Müügimahu mõõdukat kasvu toetas majanduskeskkonna paranemine, mis suurendas müüki äriklientidele (+0,9%).
Võrguteenuse EBITDA paranes 132,3 mln euroni (+23% võrreldes eelmise aastaga), peamiselt kõrgema marginaali tõttu, mis suurendas EBITDA-d 17,5 mln euro võrra. EBITDA-t toetas ka püsikulude vähenemine, mille positiivne mõju oli 5,7 mln eurot. Mõju tulenes eelkõige madalamatest remondi- ja hoolduskuludest – täpsemalt oleme vähendanud sisseostetavate tööde mahtu ning suurendanud oma töötajate osalust jaotusvõrgu remondi- ja hooldustöödes, mis on parandanud efektiivsust.
Vedelkütused
2025. aastal mõjutasid põlevkiviõli segmenti ootamatud hooldusseisakud ning madalamad kütuse turuhinnad. Müügitulu ulatus 150 mln euroni, vähenedes aastaga 16%, kuna müügimaht kahanes 393,8 tuhande tonnini (-9,5% võrreldes eelmise aastaga). Müügitulu ja -mahtude langust mõjutasid eelkõige õlitehaste pikaajalised remonditööd, mis vähendasid põlevkiviõli tootmismahtu ja müügivõimalusi.
Põlevkiviõli keskmine müügihind langes 17% võrra 360,9 euroni tonni kohta. Koos tuletistehingutega oli vedelkütuste keskmine efektiivne müügihind 2025. aastal seevastu 381,0 eurot tonni kohta, peegeldades uute riskimaanduse põhimõtete toimivust, mis võrreldes varasemaga tugineb rohkem finantsoptsioonidele.
Tootmismaht ulatus 2025. aastal 378,4 tuhande tonnini, mis on 16% (73,0 tuhat tonni) vähem kui 2024. aastal. Toodangumahu langus oli seotud uttegaasi utiliseerimise piirangutega elektrijaamades ning Enefit 280-1 õlitehase kapitaalremondiga.
Segmendi EBITDA oli 47,3 mln eurot, vähenedes aastaga 59%, peamiselt madalamate müügihindade ja müügimahtude vähenemise tõttu. Keskmine müügihind langes 75 euro võrra tonni kohta, vähendades EBITDA-d 30,3 mln euro võrra, samas kui müügimahtude 9% langus (394 tuhande tonnini) vähendas EBITDA-d täiendavalt 11,8 mln euro võrra. Positiivset mõju EBITDA-le avaldasid tuletistehingutest realiseerunud kasumi muutus (+27,8 mln eurot) ja püsikulude vähenemine (+9,7 mln eurot). Vedelkütuste püsikulude vähenemine on seotud peamiselt madalamate tööjõu- ja hoolduskuludega.
Muud mõjud EBITDA-le olid -63,7 mln eurot, millest enamus on seotud ühekordse mõjuga möödunud võrdlusperioodil. 2024. aasta kasum sisaldas +64,8 mln eurot mõju seoses täiendava koguse tasuta CO2 kvootide kasutusele võtmisega.
Muud tooted ja teenused
2025. aastal teenisime muude teenuste ja toodete müügist 249,1 mln eurot tulu, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 28% ehk 54,7 mln euro võrra rohkem. Tulude kasv on seotud peamiselt sagedusteenuste müügiga, mille tulud ulatusid 2025. aastal 54,3 mln euroni (+45,3 mln eurot). Gaasi müügitulud vähenesid 16,2 mln eurot võrra, soojusenergia müügitulud samas kasvasid 4,2 mln euro võrra.
Muude toodete ja teenuste EBITDA kasvas 2025. aastal 63,7 mln euroni, kus peamine mõju oli sagedusteenuste EBITDA kasvul (+57,0 mln eurot). Sageduse hoidmise teenuste kasumlikkust mõjutas oluliselt erakorraline turuolukord 2025. a. esimesel poolaastal seoses põhivõrgu ühendamisega Mandri-Euroopa võrguga. Teisel poolaastal mainitud turg stabiliseerus. Kokkuvõtlikult, sagedusteenused jäävad oluliseks osaks elektrisüsteemis ja grupi tuludes, kuid kasumlikkus jääb edasivaates tagasihoidlikumaks võrreldes 2025. esimese poolaastaga.
Investeeringud
Investeerisime 2025. aastal kokku 459,2 mln eurot, mida on 37% vähem kui 2024. aastal (-264,4 mln eurot). Taastuvenergia arendamisse investeerisime 144,8 mln eurot, mida on 63% vähem kui 2024. aastal (-244,8 mln eurot). Investeeringud olid suunatud eelkõige Leedu Kelmė II tuulepargi, Eesti Sopi-Tootsi tuulepargi ning Poola Strzałkowo päikesepargi arendamisse.
Võrgu töökindluse tõstmiseks investeerisime 2025. aastal 102,6 mln eurot (2024. aastal 60,9 mln eurot) ja liitumisprojektidesse suunasime 65,2 mln eurot (2024. aastal 73,7 mln eurot). Ehitasime 395 alajaama ja 1 299 km liini (2024. aastal 363 alajaama ja 1 237 km liini).
Uue vedelkütuste tehase ehitusse investeerisime 2025. aastal 47,5 mln eurot. Tehase rajamine on lõppfaasis. Seadmete paigaldus on lõppenud ja tehase mehhaaniline valmidus on saavutatud. Täisvõimsusel töötav tehas annab tulevikus tööd ligikaudu 150 inimesele.
Finantseerimine ja likviidsus
2025. aasta lõpu seisuga oli kontserni laenukohustuste maht 1 612 mln eurot (2024. aastal 1 670 miljonit eurot). Laenukohustused jagunesid emaettevõtte laenude 865 mln eurot ja tütarettevõtte Enefit OÜ (end. Enefit Green AS) laenude 726 mln eurot vahel.
2025. aasta lõpu seisuga oli kontsernil likviidseid vahendeid (raha ja raha ekvivalendid) 358 mln eurot. Lisaks oli kontsernil kasutamata laenulimiite kokku 520 mln euro ulatuses, millest 370 mln eurot kuulus emaettevõttele ning 150 mln eurot tütarettevõttele Enefit OÜ-le (end. Enefit Green AS).
2025. aasta olulisemad finantssündmused:
- 2025. aasta mais viis Eesti Energia läbi avaliku võlakirjaemissiooni kogumahus 50 mln eurot. Kolmeaastaste võlakirjade fikseeritud intressimäär on 5% aastas ning pakkumine oli suunatud Eesti jaeinvestoritele. Võlakirjad noteeriti 2025. aasta juunis Nasdaq Balti börsil.
- 2025. aasta mais kiitis Eesti Energia ainuaktsionär, Eesti Vabariigi Valitsus, heaks 100 mln euro suuruse aktsiakapitali suurendamise, et toetada kontserni strateegilist investeerimiskava.
- 2025. aasta juulis omistas Fitch Ratings Eesti Energia AS-ile esmakordselt pikaajalise emitendi krediidireitingu BBB- stabiilse väljavaatega.
- 2025. aasta III kvartali esimeses pooles omandas Eesti Energia järelejäänud 2,8% Enefit Green aktsiatest. Selle tulemusel eemaldati Enefit Green AS aktsiad Nasdaq Balti börsilt 4. augustil 2025.
- 2025. aasta septembris lõpetas Eesti Energia krediidireitingu lepingu S&P’ga.
- Novembris 2025 sõlmis Eesti Energia tütarettevõte Enefit Power riigihanke lepingu kuni 1 036 MW reservtootmisvõimsuse tagamiseks mahus kuni 59,5 mln eurot aastas
Krediidireitingud seisuga 31. detsember 2025:
- Fitch: BBB–, väljavaade: stabiilne
- Moody’s: Baa3, väljavaade: negatiivne
Väljavaade
Eesti Energia 2026. aasta majandustulemusi mõjutavad jätkuvalt energiaturgude muutused, võimalikud regulatsioonimuudatused, üldine majanduskeskkond nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil ja geopoliitilised sündmused.
Möödunud aastate ulatuslikku investeerimisperioodi järgselt on Eesti Energia 2026. aasta fookuses olemasolevate arendusprojektide lõpuleviimine ning energiasüsteemi töökindluse ja stabiilsuse tagamine. Kuigi investeeringud 2026. aastal saavad olema varasemast tagasihoidlikumad, jääb kliendikogemuse parandamine oluliseks prioriteediks, et tugevdada meie väärtuspakkumist. Selle fookuse elluviimist toetab aasta alguses rakendunud uuendatud juhtimisstruktuur, mis eristab selgemalt põhitegevusi ning tõhustab igapäevaseid operatsioone.
Finantsaruanded
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
| 01.01.2025 – 31.12.2025 | ||
|---|---|---|
| Miljonites eurodes | 2025 | 2024 |
| Müügitulu | 1 646,9 | 1 785,2 |
| Muud äritulud | 192,4 | 107,5 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus | 6,4 | 14,5 |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | (1 110,3) | (1 180,8) |
| Tööjõukulud | (190,6) | (197,1) |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlused | (363,8) | (328,5) |
| Muud tegevuskulud | (227,6) | (131,1) |
| ÄRIKASUM/(-KAHJUM) | (46,6) | 69,7 |
| Finantstulud | 8,4 | 15,4 |
| Finantskulud | (60,8) | (48,4) |
| Neto finantskulud | (52,4) | (33,0) |
| Kasum/(-kahjum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | 0,9 | 1,9 |
| KASUM/(-KAHJUM) ENNE TULUMAKSUSTAMIST | (98,1) | 38,6 |
| Tulumaksukulu | 15,5 | (25,7) |
| ARUANDEPERIOODI KASUM/(-KAHJUM) | (82,6) | 12,9 |
Lühendatud konsolideeritud bilanss
| Miljonites eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| Põhivara | ||
| Materiaalne põhivara | 3 585,90 | 3 563,80 |
| Varade kasutusõigus | 24 | 27,9 |
| Immateriaalne põhivara | 95 | 93,5 |
| Ettemaksed põhivara eest | 35,3 | 61,1 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 18,6 | 4,2 |
| Tuletisinstrumendid | 113,6 | 213,3 |
| Investeeringud sidusettevõtjatesse | 65,9 | 74,9 |
| Muud aktsiad ja osad | 0,3 | 0,3 |
| Pikaajalised nõuded | 1,1 | 3,3 |
| Kokku põhivara | 3 939,7 | 4 042,30 |
| Käibevara | ||
| Varud | 150,8 | 172 |
| Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused | 37,2 | 74,5 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 251,7 | 282,2 |
| Tuletisinstrumendid | 43,9 | 90 |
| Raha ja raha ekvivalendid | 358,2 | 468,9 |
| Kokku käibevara | 841,8 | 1 087,60 |
| Kokku varad | 4 781,5 | 5 129,90 |
| Miljonites eurodes | 31.12.2025 | 31.12.2024 |
|---|---|---|
| OMAKAPITAL | ||
| Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid | ||
| Aktsiakapital | 846,6 | 746,6 |
| Ülekurss | 259,8 | 259,8 |
| Kohustuslik reservkapital | 75,0 | 75,0 |
| Hübriidvõlakirjad | 398,5 | 398,5 |
| Muud reservid | 97,4 | 160,2 |
| Jaotamata kasum | 313,1 | 565,5 |
| Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid | 1 990,4 | 2 205,6 |
| Mittekontrolliv osalus | 2,2 | 177,8 |
| Kokku omakapital | 1 992,6 | 2 383,4 |
| KOHUSTUSED | ||
| Pikaajalised kohustused | ||
| Võlakohustised | 1 404,70 | 1 498,70 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustised | 18,5 | 28 |
| Muud võlad ja ettemaksud | 6,1 | 8 |
| Tuletisinstrumendid | 4,9 | 4,4 |
| Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine | 534,7 | 467,9 |
| Eraldised | 38,4 | 39 |
| Kokku pikaajalised kohustised | 2 007,30 | 2 046 |
| Lühiajalised kohustised | ||
| Võlakohustised | 226,6 | 197 |
| Võlad kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute eest | 131,2 | 79,8 |
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 292,3 | 267,5 |
| Tuletisinstrumendid | 11,4 | 22,6 |
| Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine | 3,5 | 2 |
| Eraldised | 116,6 | 131,6 |
| Kokku lühiajalised kohustised | 781,6 | 700,5 |
| Kokku kohustised | 2 788,90 | 2 746,50 |
| Kokku kohustised ja omakapital | 4 781,5 | 5 129,90 |
Eesti Energia avaldab oma auditeerimata 2025. aasta tulemused 27. veebruaril. Investorite esitlus ning auditeerimata aastaaruanne on kättesaadavad Eesti Energia veebilehel. 2025. aasta majandustulemusi käsitlev investorkõne toimub 27. veebruaril kell 11:00 Londoni aja järgi, 12:00 Frankfurdi aja järgi ja 13:00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume kasutada antud linki.
Lisainfo:
Danel Freiberg
Treasury ja finantsriskijuhtimise osakonna juht
Eesti Energia AS
Tel: +372 5594 3838
Email: [email protected]