Eesti Energia kontserni 2024. aasta tulemused

Müügitulu ja kasumlikkus

Väljakutseid esitaval energiaturul, mida iseloomustavad muutlikud elektrihinnad, ulatus Eesti Energia kontserni 2024. aasta müügitulu 1 785 miljoni euroni, mis on 6% vähem kui eelmisel aastal. Raporteeritud kontserni EBITDA oli 398 miljonit eurot ( 9% võrreldes aastatagusega). Kontserni raporteeritud puhaskasum oli 13 miljonit eurot, kasvades 435 miljonit eurot võrreldes eelneva aastaga. Puhaskasumit mõjutas ühekordne, mitte-rahaline põhivarade allahindlus summas –171 miljonit eurot, mis oli seotud peamiselt uue Enefit 280 põlevkiviõlitehase väärtuse korrigeerimisega.

Kontserni peamised müügitulu ja EBITDA allikad olid taastuvenergia ning elektrimüük, millele järgnesid põlevkiviõli ja jaotussegment. Kõigis neis segmentides kasvas EBITDA, toetades kontserni roheteekonda. Samal ajal jätkus mitte-taastuva elektritootmise oodatud langus tootmismahtudes, müügitulus ja EBITDA-s, kuna need tootmisüksused täidavad Eestis peamiselt strateegilise reservi rolli.

Taastuvenergia ja elektrimüügi segment

Eesti Energia jaemüügi elektrimaht ulatus 9,8 TWh-ni (–2%), samas kui taastuvelektri tootmine kasvas 2,1 TWh-ni (+35%) tänu uutele valminud tuuleparkidele (sealhulgas Sopi-Tootsi tuulepark) ning käimasolevatele ehitusprojektidele. Esmakordselt moodustas üle poole kontserni elektritootmisest taastuvenergia – oluline verstapost Eesti Energia roheteekonnal.

Vaatamata suurematele tootmismahtudele vähenes taastuvenergia ja elektrimüügi tulu 901 miljoni euroni (–8%), peamiselt madalamate elektrihindade tõttu. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrihind langes 4% võrra, 87,3 euroni megavatt-tunni kohta. Segmendi EBITDA kasvas 23%, jõudes 160 miljoni euroni, mida toetasid tuletisinstrumentide ja elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse muutused ning uute taastuvenergia projektide lisandunud tootmisvõimsus. Negatiivselt mõjutasid tulemust hinnalangusest tingitud madalamad marginaalid ja väike püsikulude kasv. Aasta korrigeeritud EBITDA oli 162 miljonit eurot, 9% vähem kui 2023. aastal.

Korrigeeritud näitajad välistavad pikaajaliste PPA-tuletisinstrumentide ajutised õiglase väärtuse muutused, et tagada parem võrreldavus.

Elektritootmine mitte-taastuvatest allikatest

Mitte-taastuva elektritootmise müügitulu langes 205 miljoni euroni (–19%), peamiselt seoses põlevkivielektri tootmise vähenemisega 1,2 TWh-ni (–25%). Languse peamine põhjus on piirkonna suurenev taastuvenergia tootmisvõimsus, mis on alandanud elektrituruhindu ja vähendanud põlevkivielektrijaamade konkurentsivõimet. Sellest hoolimata täidavad need tootmisüksused Eestis jätkuvalt strateegilise reservi rolli.

Segmendi EBITDA vähenes 191 miljoni euro võrra, eelkõige madalamate tuletisinstrumentide kasumite tõttu. Kui 2022. aastal suutis kontsern sõlmida elektri hinnariski maandamise tehinguid erakordselt kõrgelt tasemelt, siis nende mõjul oli 2023. aastal veel tuntav positiivne mõju, ent 2024. aastaks see vähenes, taandudes normaalsele tasemetele. Seetõttu oli realiseerunud tuletistehingute mõju 2023. aastaga võrreldes –209 miljonit eurot, kuigi tuletistehingutest teeniti jätkuvalt kasumit. Lisaks mõjutas tuletisinstrumentide ajutine ümberhindlus EBITDA-d –42 miljoni euro ulatuses. Madalamad CO₂ emissioonikulud toetasid EBITDA-d +51 miljoni euroga. Kokkuvõttes on segmendi järkjärguline taandumine kooskõlas Eesti Energia pikaajalise strateegiaga.

Jaotussegment

Jaotussegmendi müügitulu kasvas 306 miljoni euroni (+5%), seda toetasid kõrgemad jaotustariifid ja suuremad jaotusmahud. Segmendi EBITDA püsis aastavõrdluses peaaegu muutumatuna, tõustes 2% võrra 108 miljoni euroni. Suurimad positiivsed mõjutegurid olid kõrgemad marginaalid (+9 miljonit eurot) ja suurenenud jaotusmahud (+2 miljonit eurot). Samas avaldas negatiivset mõju võrguhoolduskulude tõus (–10 miljonit eurot). Need hooldus- ja uuendustööd on suunatud võrgu töökindluse parandamisele, mille tulemusel peaksid tulevikus vähenema elektrikatkestuste kestus ja sagedus.

Põlevkiviõli segment

Põlevkiviõli segmendi müügitulu kasvas 179 miljoni euroni (+16%), seda peamiselt tänu positiivsetele tuletisinstrumentide mõjudele, hoolimata müügimahu 7% ja tootmismahu 5% langusest. Keskmine müügihind koos tuletistehingutega kasvas 25%, jõudes 410,5 euroni tonni kohta, mõjutades tulude kasvu.

Segmendi EBITDA tõusis märkimisväärselt, 116 miljoni euroni, peamiselt tänu järgnevatele aspektidele:

• +35 miljonit eurot kasum tuletisinstrumentidest

• +73 miljonit eurot ühekordsetest tasuta CO₂ kvootidest

• +17 miljonit eurot marginaali paranemisest seoses kõrgemate müügihindade ja madalamate CO₂ kuludega

Negatiivset mõju avaldasid väiksemad müügimahud ja hoolduskulude kasv.

Muud tooted ja teenused

Muude toodete ja teenuste müügitulu vähenes 16%, 194 miljoni euroni, eelkõige seetõttu, et kontsern väljus pelleti ärist. EBITDA paranes tasemele –3,5 miljonit eurot, mida toetasid ühekordsed kindlustushüvitised ning gaasi ja sooja müügi panus.

Investeeringud

Eesti Energia investeeringud ulatusid 2024. aastal 722 miljoni euroni (–7%), keskendudes eelkõige taastuvenergiale, jaotusvõrgu uuendamisele ning uuele Enefit-280 õlitehasele.

Investeeringute olulisemad suunad:

- 229 miljonit eurot Sopi-Tootsi tuule- ja päikesepargi arendamisse

- 103 miljonit eurot Kelme tuulepargi arendamisse

Finantseerimine ja likviidsus

2024. aasta lõpus oli Eesti Energia koguvõlg 1 670 miljonit eurot ning netovõlg vähenes 1 201 miljoni euroni. Netovõla ja EBITDA suhe paranes, jõudes 3,0-ni. Kontsernil oli tugev likviidsuspositsioon: 469 miljonit eurot likviidseid vahendeid ja 954 miljonit eurot kasutamata finantseerimisvõimalusi (sh laenu- ja krediidiliinid).

Oluline finantstehing: 2024. aasta III kvartalis emiteeris Eesti Energia Londoni börsil 400 miljoni euro väärtuses rohelisi hübriidvõlakirju, et rahastada oma käimasolevaid ja planeeritud taastuvenergia projekte.

Eesti Energia krediidireiting püsis investeerimisjärgu tasemel:

Kontserni finantspoliitika eesmärk on säilitada investeerimisjärku krediidireiting ning hoida netovõla ja EBITDA suhtarv pikemas perspektiivis kuni 3,5 tasemel.

Väljavaade

2025. aastal ootab kontsern müügitulu ja EBITDA (v.a ühekordsed mõjud) mõõdukat kasvu, mida toetavad uute taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumine ja Balti elektrituru jätkuv integreerumine. Kapitaliinvesteeringute maht eeldatavasti väheneb võrreldes 2024. aastaga, kuna suured projektid on lõpule jõudmas, sealhulgas olulisemad jaotusvõrgu parandused ja Enefit-280-2 põlevkiviõlitehase valmimine.

Eesti Energia avaldab oma auditeerimata 2024. aasta tulemused 28. veebruaril 2025. Vahearuanne ja investorite esitlus on saadaval Eesti Energia kodulehel. 2024. aasta majandustulemusi käsitlev investorikõne toimub 28. veebruaril 2025 kell 11.00 Londoni aja järgi, 12.00 Frankfurdi aja järgi ja 13.00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume end registreerida; pärast registreerumist saadetakse konverentsikõnega liitumiseks vajalik teave.