Investori uudised

Eesti Energia kontserni müügitulud ulatusid 2023. aasta esimeses kvartalis 582,7 miljoni euroni, kasvades aastaga 2,0%. Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 178,3 miljonit eurot (-16,3% aastases võrdluses), korrigeeritud EBITDA* aga 202,3 miljonit eurot (+58.9%). Kontserni puhaskasum langes 118,6 miljoni euroni (-27,2% aastases võrdluses), korrigeeritud puhaskasum aga tõusis 142,6 miljoni euroni (+84,6%).

* - korrigeeritud EBITDA ja korrigeeritud puhaskasum on kasutusel alates 2022. aasta I kvartalist, et esitada EBITDA ja puhaskasum normaliseeritud viisil parema võrreldavuse nimel, kust on eemaldatud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised.

Kontserni finantsnäitajad

Kontserni 2023. aasta I kvartali majandustulemus oli hea, kõige enam kasvas elektrisegmendi kasum, millele andsid oma panuse ka jaotussegment ning muud tooted ja teenused. Maagaasi segment näitas kasumireal suurimat langust, kuid ei avaldanud kontserni üldistele tulemustele kuigi olulist mõju.

Elektrisegmendi tulude kasvu toetas jaemüügi tugev tootlus ning madalamalt hinnatasemelt tehtud riskimaandamistehingud. Elektrisegmendi EBITDA-t mõjutasid lisaks pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mitterahalised ajutised kõikumised, mis olid oluliselt väiksemad kui 2022. aasta esimeses kvartalis. 2023. aasta I kvartalis ulatusid elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide ajutised kõikumised -24,0 miljoni euroni, 2022. aasta I kvartalis aga +85,7 miljoni euroni, ehk kogumõju võrreldes eelmise aasta kvartaliga oli 109,7 miljonit eurot.

Vaatamata jaotussegmendi pisut väiksematele mahtudele kasvasid tulud tariifitõusude tõttu 28,0%. Jaotussegmendi EBITDA peaaegu kahekordistus keskmise müügihinna tõusust positiivselt mõjutatuna. Põlevkiviõli segmendid EBITDA suurenes pisut, seda vaatamata madalamale müügihinnale, kui toodang ja müügikogused ning tulud kasvasid. Põlevkiviõli segmendi EBITDA-t hoiavad tagasi aasta eest madalamalt hinnatasemelt tehtud riskimaandamistehingud vastavalt kontserni riskimaandamisstrateegiale, samas kui kulubaas on samuti pisut suurenenud. Maagaasi müügimahud on vähenenud 55,0%, kusjuures müügitulu on vähenenud 45,3% peamiselt oluliselt madalama turuhinna ja nõudluse languse tõttu. Muu segmendi tulemuslikkust mõjutas peamiselt pelletimüük, kuid ka sageduse taastamise reservi (FRR) teenus, mis andis segmendi tulemustesse korraliku panuse.

Kvartali investeeringud ulatusid 159.5 miljoni euroni, mida on 168.8% rohkem kui aasta varem. Investeeringute kasv tulenes peamiselt taastuvenergia investeeringutest uutesse tuule- ja päikeseparkidesse. Kalli elektrihinnaga keskkond toetab kontserni käimasolevaid investeeringuid jätkuvalt. Investeeringud aitavad suurendada energiasõltumatust ning soodsa ja keskkonnasõbraliku elektri tootmist meie piirkonnas.

Elektrienergia segment

Eesti Energia elektrienergia müügitulu kasvas 2023. aasta I kvartalis aastaga 2,4%, jõudes 373 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektrienergia müügihind ilma tuletisinstrumentide mõjuta jäi 130,1 EUR/MWh tasemele (+10,5% võrreldes möödunud aastaga). Võrdluseks langes Nord Pooli Eesti piirkonna 2023. aasta I kvartali keskmine elektrienergia turuhind tasemeni 99,4 EUR/MWh (-25,5% võrreldes eelmise aastaga). Kontserni keskmine elektrienergia müügihind tõusis turu keskmisega võrreldes suuremal määral tänu jaemüügilepingutele, kus elektrihind on fikseeritud. Sellised lepingud moodustavad jaeportfellist ligikaudu poole. Elektrienergia müügimaht kvartalis oli kokku 2,9 TWh (aastane langus -0,4%), millest jaemüük moodustas 2,8 TWh (+6%). Kvartali elektritoodang ulatus 1,3 TWh-ni (-22% aastatagusega võrreldes), mis on otseselt tingitud madalamast tootmisest kontserni paindlikes elektritootmisüksustes (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad), mida põhjustab madal elektri- ja kõrge CO2 hind. Kontserni juhitavad elektritootmisüksused (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad) tootsid 2023. aasta esimeses kvartalis ca 0,8 TWh elektrit. Taastuvelektri toodang, mis sisaldab elektritootmist tuulest, päikesest ja puidujäätmetest, kasvas 0,5 TWh-ni (+30% aastaga võrreldes) seoses uute tuuleparkide lisandumisega Eestis ja Leedus.

Elektrisegmendi EBITDA oli 149,7 miljonit eurot (-3,8% aastaga võrreldes), mis tulenes peamiselt tuletisinstrumentide väärtuse muutustest ja taastuvenergia ostulepingutest.. Realiseerimata riskimaandamistehingute mõju ulatus aastases võrdluses -68,1 miljoni euroni. Suurimat positiivset mõju avaldasid tuletisinstrumentide kasum, mis moodustas aastases võrdluses 39,9 miljonit eurot, ning marginaali mõju, mille suurimaks panustajaks on kõrgem müügihind, mis moodustas aastases võrdluses 24,6 miljonit eurot. Negatiivset mõju avaldasid aga suuremad muutuv- ja püsikulud. Suurem muutuvkulu tuleneb kallist CO2 ja elektri ostuhinnast, kuna elekter turupõhiste jaemüügilepingute jaoks ostetakse turult praeguse kõrge hinnataseme juures. Kvartali korrigeeritud EBITDA (korrigeeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutiste kõikumiste eemaldamisega) oli 173,7 miljonit eurot (+148,5% aastaga), samas kui 2022. aasta I kvartalis oli see 69,9 miljonit eurot.

Jaotussegment

Eesti Energia tulud jaotussegmendist ulatusid 2023. aasta I kvartalis 81,5 miljoni euroni (+28,0% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Jaotusmahud küll vähenesid (-4.5% aastaga), kuid jäid kvartalis 1,9 TWh tasemele. Keskmine jaotusmüügi hind ehk tariif oli 43,4 €/MWh (aastaga +34,0%). Jaotussegmendi EBITDA kasvas 29,1 miljoni euroni (+90,3% võrreldes eelmise aastaga) peamiselt kõrgemate tariifide positiivse mõju tõttu. Vähest negatiivset mõju avaldasid ka pisut väiksemad mahud ja kõrgemad püsikulud.

Põlevkiviõli segment

Eesti Energia tulu põlevkiviõli müügist oli 40,6 miljonit eurot (+28,6% aastaga), põlevkiviõli müügimaht aga 111,9 tuhat tonni (+7,5%), kuna selle aasta esimeses kvartalis oli hooldusi vähem kui eesmisel aastal. Eesti Energia keskmine põlevkiviõli müügihind ilma tuletisinstrumentide tehingute mõjuta langes naftaturu hinna languse tõttu 420,7 euroni tonni eest (-26,7%). Nõudlus kontserni naftatoodete järele on jätkuvalt hea, kuna võrdlustoodete keskmine kvartaalne turuhind oli 407 EUR/t (aasta võrdluses -25,2%). Kontserni keskmine põlevkiviõli müügihind koos tuletisinstrumentide tehingute mõjuga oli 363,3 EUR/t (+20% aastavõrdluses). Põlevkiviõli äritegevuse EBITDA oli esimeses kvartalis positiivne tulemusega 5,7 miljonit eurot (+113,9% aastaga).

Maagaasi segment

Eesti Energia tulu maagaasi segmendist ulatus 2023. aasta I kvartalis 45,6 miljoni euroni (-45,3% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Müügimahud nõudluse vähenemise tõttu langesid kvartalis 0,4 TWh-ni (-55,0% võrreldes aastatagusega). Maagaasi keskmine müügihind oli 125,9 €/MWh (aastaga +21,6%). Maagaasi EBITDA langes negatiivsele poolele ja ulatus -7,1 miljoni euroni (-116,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) peamiselt realiseerimata tuletisinstrumentide ja kõrgete muutuvkulude negatiivse mõju tõttu.

Muu segment

Grupi muude toodete ja teenuste EBITDA ulatus 2023. aasta esimeses kvartalis 1,1 miljoni euroni (+121,8% aastaga). Suurim negatiivne tegur tuli soojuse müügist kõrgemate muutuv- ja püsikulude tõttu. Suurima positiivse panuse EBITDA-sse andis sageduse taastamise reservi (FRR) teenus 3,6 miljoni euroga (+71,4% aastaga).

Kapitalikulud

Kontserni kapitalikulud ulatusid 2023. aasta I kvartalis 160 miljoni euroni (+168,8% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Investeeringud taastuvenergia arendustesse ulatusid kvartali jooksul 92 miljoni euroni. Teisele kohale jäid elektrijaotusvõrgu investeeringud 32 miljoni euroga. Jaotusvõrgu investeeringud on suures osas suunatud liitumispunktide parandamisele, et saaks täiendavat päikeseenergia tootmisvõimsust jaotusvõrku ühendada. Investeeringud muudesse arendusprojektidesse kasvasid 26 miljoni euroni, millest suurim osa läks uue keemiatehase (uus Enefit-280) ehitusele. Uus Enefit-280 keemiatehas peaks valmima 2024. aastal ja tõstma põlevkiviõli aastatoodangu 700 000 tonnini, olles samas nurgakiviks senise põlevkivist vedelkütustele ja elektrile orienteeritud tootmise muundumisel ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks, mille eesmärk on süsinikujalajälg 2045. aastaks nulli viia.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

1. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 233,6 miljoni euro väärtuses. Eesti Energial oli 2023. aasta 31. märtsi seisuga kasutada kokku 1,370 miljoni euro väärtuses pangalaene, millest 200 miljonit eurot moodustasid käibevõlakirjad ja 1,170 miljonit eurot mitme vastaspoolega sõlmitud pikaajalised laenulepingud. Eesti Energia netovõlg oli 866 miljonit eurot, netovõla ja EBITDA suhe kasvas 2,2-kordseks (korrigeeritud EBITDA baasil 2,1-kordseks) võrreldes ettevõtte 3,5-kordse finantspoliitilise eesmärgiga.
2. veebruaril 2023 allkirjastas Eesti Energia jätkusuutlikkusega seotud amortiseeruva tähtajalise laenulepingu summas 600 miljonit eurot. Tagatiseta laenu tähtaeg on 5 aastat. Laen on jätkusuutlikkusega seotud kahe ESG KPI kaudu: 1., 2. ja 3. ringi heitkoguste süsinikuintensiivsus ning iga-aastane taastuvenergia võimsuse lisandumine. Tähtajalise laenu eesmärk on eelkõige refinantseerida 2023. aasta septembris aeguvat 500 miljoni euro suurust võlakirja ning toetada Eesti Energia süsinikuneutraalsuse strateegiat.

Standard & Poor'si reiting Eesti Energiale on BBB- (stabiilne) ja Moody'se oma Baa3 (stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on säilitada investeerimisjärgu krediidireiting ja pikaajaline 3,5-kordne netovõlg EBITDA suhtes. Eelolevaks kvartaliks eeldame netovõla/EBITDA suhtarvu suurenemist, kuna kontsern jätkab oma investeerimiskava elluviimist.

Üldiselt hindab juhtkond, et kontsern on praeguse väga muutliku keskkonna suhtes hästi tasakaalustatud, kuna varade struktuur on mitmekesine.

Väljavaade

Juhtkonna ootus on, et 2023. aastal Eesti Energia müügitulu, EBITDA ja investeeringud tõenäoliselt suurenevad võrreldes 2022. aasta näitajatega.

Eesti Energia avaldab teise kvartali tulemused 3. augustil 2023.

Elektri, CO2 ja nafta hinnariski maandamiseks teeb Eesti Energia tuletistehingud. Kontserni riskimaandamispositsioon elektrienergia tootmiseks on järelejäänud 2023. aastaks 1,7 TWh (keskmise hinnaga 200,5 EUR/MWh) ja 2024. aastaks 0,5 TWh (keskmise hinnaga 148,2 EUR/MWh). Kontserni elektrienergia jaemüügi riskimaandamispositsioon on järelejäänud 2023. aastaks 3,1 TWh (keskmise hinnaga 68,9 EUR/MWh) ja 2024. aastaks 2,9 TWh (keskmise hinnaga 50,8 EUR/MWh).

Põlevkiviõli osas on riskimaandamispositsioon järelejäänud 2023. aastaks 273,3 tuhat tonni (keskmise hinnaga 337,4 eurot tonn) ja 2024. aastaks 315,0 tuhat tonni (keskmise hinnaga 398,3 eurot tonn). Tööstusbensiini riskimaanduspositsioon oli 2023. aastaks kokku 43,5 tuhat tonni (keskmise hinnaga 455,5 eurot tonn) ja 2024. aastaks 49,7 tuhat tonni (keskmise hinnaga 567,6 eurot tonn).

Kontserni positsioon 2023. aasta CO2 saastekvootides on 3,7 miljonit tonni keskmise hinnaga 62,9 EUR/t (sisaldab tähtpäevatehinguid, investeeringutoetusena saadud tasuta lubatud heitmekvoote ja eelmiste perioodide kasutamata kvootide ülejääki). 2024. aastaks on CO2 saastekvoote 1,6 miljonit tonni keskmise hinnaga 33,1 EUR/t (koos tähtpäevatehingutega).

Eesti Energia 2023. aasta I kvartali vahearuanne ja esitlus investorile on leitavad Eesti Energia kodulehelt.

Investorid on kutsutud 2023. aasta esimese kvartali majandustulemusi arutama 5. mail 2023 kell 11.00 Londoni aja järgi, 12.00 Frankfurdi aja järgi ja 13.00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume . Konverentsikõnega liitumiseks vajalikud andmed saadetakse pärast registreerimist.