Eesti Energia kontserni müügitulud ulatusid 2022. aasta kolmandas kvartalis 657,1 miljoni euroni, kasvades aastaga 125,9%. Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 194,8 miljonit eurot (+195,7% aastases võrdluses), korrigeeritud EBITDA* aga 93,8 miljonit eurot (+179,2%). Kontserni puhaskasum tõusis 128,5 miljoni euroni (+659,5% aastases võrdluses), korrigeeritud puhaskasum aga 27,4 miljoni euroni (+278,5%).

* - korrigeeritud EBITDA ja korrigeeritud puhaskasum võeti kasutusele alates 2022. aasta I kvartalist, et esitada EBITDA ja puhaskasum normaliseeritud viisil parema võrreldavuse nimel, kust on eemaldatud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised.

Kontserni finantsnäitajad

Elektrisegmendi tulude kasvu toetas jaemüügi tugev tootlus ja suurem tootmisvarade tootlikkus, lisaks ka jätkuvalt kõrge elektrihind. Kalli elektrihinnaga keskkond ei ole kuhugi kadunud, kuna ka gaasi hind on kõrge ja see on tõstnud gaasielektrijaamade muutuvkulud aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgemale. Elektrisegmendi EBITDA-t mõjutasid lisaks pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mitterahalised ajutised kõikumised, mis olid oluliselt suuremad kui 2022. aasta teises kvartalis. 2022. aasta II kvartalis ulatusid elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide ajutised kõikumised 11,9 miljoni euroni, 2022. aasta III kvartalis aga 68,8 miljoni euroni.

Vaatamata võrguteenuse pisut väiksematele mahtudele kasvasid tulud võrgutasude tõttu aastaga 5,8%. Võrguteenuste EBITDA-t mõjutavad jätkuvalt negatiivselt turuhinnaga tagasi ostetavad võrgukadude elektrikulud. Põlevkiviõli segmendi EBITDA langes vaatamata toodangu, müügikoguste ning tulude kasvule. Põlevkiviõli segmendi EBITDA-t hoiavad tagasi aasta tagasi madalamalt hinnatasemelt tehtud riskimaandamistehingud vastavalt kontserni riskimaandamisstrateegiale, samas kui kulubaas on püsinud stabiilsena. Maagaasi müügimahud on vähenenud 32,7%, kuid müügitulu on kasvanud 160,4% ja jõudnud 31,6 miljoni euroni, seda peamiselt tänu oluliselt kõrgematele turuhindadele. Muu segmendi tulemuslikkust mõjutas peamiselt pelletimüük, kuid ka uus tuluvoog, milleks on sageduse taastamise reservi (FRR) teenus, mis andis segmendi tulemustesse korraliku panuse.

Kvartali investeeringud ulatusid 124 miljoni euroni, mis on 106% rohkem kui aasta varem. Investeeringute kasv tulenes peamiselt taastuvenergia investeeringutest uutesse tuule- ja päikeseparkidesse. Kalli elektrihinnaga keskkond toetab kontserni käimasolevaid investeeringuid jätkuvalt. Investeeringud aitavad suurendada energiasõltumatust ning soodsa ja keskkonnasõbraliku elektri tootmist meie piirkonnas.

Elektrienergia segment

Eesti Energia elektrienergia müügitulu kasvas 2022. aasta III kvartalis aastaga 175,9%, jõudes 513 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektrienergia müügihind ilma tuletisinstrumentide mõjuta oli 221,2 EUR/MWh (+178,5% võrreldes möödunud aastaga). Võrdluseks tõusis Nord Pooli Eesti piirkonna 2022. aasta III kvartali keskmine elektrienergia turuhind tasemeni 275,0 EUR/MWh (+182,1% võrreldes eelmise aastaga). Kontserni keskmine elektrienergia müügihind tõusis turu keskmisega võrreldes vähemal määral jaemüügilepingute tõttu, kus elektrihind on fikseeritud. Sellised lepingud moodustavad jaeportfellist ligikaudu poole. Elektrienergia müügimaht oli kvartalis 2,5 TWh (+11,9% aastaga), millest jaemüük moodustas 2,3 TWh (+14,4% aastavõrdluses), seda eelkõige Lätist tulnud müügi tugeva kasvu toel (+38,3% aastaga). Ka kõik ülejäänud turud (Leedu, Poola, Soome) näitasid aastases võrdluses vähemalt 10% suuremaid mahtusid, erandiks oli Eesti 1,7%-lise langusega. Kvartali elektritoodang kasvas 1,5 TWh-ni (+23,0% aastatagusega võrreldes), mis on otseselt tingitud suuremast tootmisest kontserni juhitavates elektritootmisüksustes (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad), vaatamata kõrgele CO2 hinnale. Kuigi CO2 saastekvootide hinnad tõusid 50-60 eurolt 2021. aasta III kvartalis 60-100 eurole 2022. aasta III kvartalis, on elektrihinna tõus olnud suurem peamiselt gaasihinna tõttu, mis on suurendanud gaasiküttel töötavate elektrijaamade muutuvkulu ja seega taganud kontserni juhitavate tootmisvõimsuste juurdepääsu turule. Kontserni juhitavad elektritootmisüksused (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad) tootsid 2022. aasta III kvartalis ca 1,1 TWh elektrit vs 2021. aasta III kvartali 0,7 TWh. Taastuvelektri toodang, mis sisaldab elektri tootmist tuulest, päikesest ja puidujäätmetest, vähenes 0,06 TWh võrra ja ulatus 0,3 TWh-ni, seda peamiselt ebasoodsate tuuleolude tõttu.

Elektrienergia segmendi EBITDA-ks kujunes 167,3 miljonit eurot (+208,4% aastaga), peamiselt tänu realiseerunud riskimaandamistehingutele (mõju +52,4 miljonit eurot aastases võrdluses) ja kõrgemale müügihinnale (mõju +344,1 miljonit eurot aastases võrdluses). Negatiivset mõju avaldasid suuremad muutuvkulud (aastases võrdluses -349,4 miljonit eurot) ja püsikulud (aastases võrdluses -6,3 miljonit eurot). Suurem muutuvkulu tuleneb kallist CO2 ja elektri ostuhinnast, kuna elekter turupõhiste jaemüügilepingute jaoks ostetakse turult praeguse kõrge hinnataseme juures. Kvartali korrigeeritud EBITDA (korrigeeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutiste kõikumiste eemaldamisega) oli 66,2 miljonit eurot (+200,9% aastaga), samas kui 2022. aasta II kvartalis oli see 12,4 miljonit eurot.

Võrguteenus

Eesti Energia võrguteenuse tulud ulatusid 2022. aasta III kvartalis 55,2 miljoni euroni (+5,8% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Võrguteenusemaht küll vähenes (-8,6% aastaga), kuid jäid kvartalis 1,4 TWh tasemele. Keskmine elektri võrguteenuse hind ehk tariif oli 39,4 €/MWh (aastaga +15,7%). Sel aastal on tariife tõstetud juba kolm korda ja neljas tuleb 2022. aasta detsembris, kusjuures keskmine tariif tõuseb praegusest tasemest eeldatavasti veel 2% kõrgemale. Võrguteenuste EBITDA langes kvartalis 11,7 miljoni euroni (-48,6% aastaga võrreldes), mis tulenes peamiselt kaoelektri kulu negatiivsest mõjust. Negatiivset mõju avaldasid ka pisut väiksemad mahud ja kõrgemad püsikulud, kuid seda vähemal määral kui võrgukaod.

Vedelkütused

Eesti Energia tulu vedelkütuste müügist oli 29,9 miljonit eurot (+1,8% aastaga), vedelkütuste müügimaht 98,4 tuhat tonni (+5,5% aastaga). Kvartali vedelkütuste tootmismaht oli 110,1 tuhat tonni (+22,8% aastaga), kuivõrd tänavu toimus III kvartalis vähem tootmisvarade hooldusi kui eelmisel aastal. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind ilma tuletisinstrumentide tehingute mõjuta tõusis 580,8 euroni tonni kohta (+44,0% võrreldes aastatagusega) tänu toetavatele naftaturuhindadele ja heale nõudlusele kontserni naftatoodete järele, võrdlustoodete hind jäi tasemele 558 EUR/t (+43,5% aastaga). Kontserni keskmine vedelkütuste müügihind koos tuletisinstrumentide tehingute mõjuga oli 304,3 EUR/t (-3,5% aasta võrdluses). Maandamistehingute mõju tõttu jäi vedelkütuste äritegevusest tulenev EBITDA kolmandas kvartalis 8,9 miljoni euroga miinusesse (-264,1% aastavõrdluses), võrreldes 2021. aasta III kvartali -2,4 miljoni euroga.

Maagaas

Eesti Energia tulu maagaasi segmendist ulatus 2022. aasta III kvartalis 31,6 miljoni euroni (+160,4% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Müügimahud langesid kvartalis (-32,7% võrreldes aastatagusega) 195,2 GWh-ni kõrgemate hindadega seotud nõudluse vähenemise tõttu. Maagaasi keskmine müügihind oli 162,0 €/MWh (aastaga +286,7%). Maagaasi EBITDA kasvas 12,8 miljoni euroni (+141,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) peamiselt suuremate realiseerimata tuletisinstrumentide positiivse mõju tõttu.

Muud tooted teenused

Grupi muude toodete ja teenuste EBITDA ulatus 2022. aasta kolmandas kvartalis 11,9 miljoni euroni (-45,5% aastaga). Suurima negatiivse teguri tõi Auvere elektrijaama hüvitis summas 28 miljonit eurot kättesaadavuse garantii eest ajavahemikul juuli 2018 kuni august 2020. Kolmanda kvartali tuluvoogu täiendas sageduse taastamise reservi (FRR) teenus, mis andis tuludesse ja EBITDA-sse 5,6 miljonit eurot. FRR on teenus, mida Grupi paindlikud hübriidelektrijaamad on aasta algusest alates Soome ja Eesti põhivõrguettevõtjatele pakkunud. Teenuse olemus on pakkuda põhivõrguettevõtjale täiendavat võimsust elektrisüsteemi sageduse tasakaalus hoidmiseks, koormates tootmisüksuseid vastavalt vajadusele üles või alla.

Kapitalikulud

Kontserni kapitalikulud ulatusid 2022. aasta III kvartalis 124 miljoni euroni (+106,3% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Investeeringud taastuvvarade arendustesse (52 miljonit eurot kvartalis) on tõstnud elektrijaotusvõrgu investeeringud kolmandale kohale (31 miljonit eurot kvartalis). Elekrtivõrgu investeeringud on suures osas suunatud liitumispunktide parandamisele, et võimaldada täiendavat päikeseenergia tootmisvõimsust jaotusvõrku ühendada. Investeeringud muudesse arendusprojektidesse kasvasid 33 miljoni euroni, millest suurim osa läks uue keemiatehase (uus Enefit-280) ehitusele. Uus Enefit-280 pürolüüsitehas peaks valmima 2024. aastal ja tõstma põlevkiviõli aastatoodangu 700 000 tonnini, olles samas nurgakiviks senise põlevkivist vedelkütustele ja elektrile orienteeritud tootmise muundumisel ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks, mille eesmärk on süsinikujalajälg 2045. aastaks nulli viia.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Standard & Poor'si reiting Eesti Energiale on BBB- (negatiivne) ja Moody'se oma Baa3 (stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on säilitada investeerimisjärgu krediidireiting ja pikaajaline 3,5-kordne netovõlg EBITDA suhtes. Eelolevaks kvartaliks eeldame netovõla/EBITDA suhtarvu suurenemist, kuna kontsern jätkab investeeringute elluviimist ning käibekapitalinõuded (sh CO2 kvootide ostmine) mõjutavad rahapositsiooni eeldatavalt negatiivselt.

Üldiselt hindab kontserni juhtkond, et kontsern on praeguse väga muutliku keskkonna suhtes hästi tasakaalustatud, kuna varade struktuur on mitmekesine.

Väljavaade

Juhtkonna ootus on, et 2022. aastal Eesti Energia müügitulu, EBITDA ja investeeringud tõenäoliselt suurenevad (määratletud kasvuna vähemalt 5%) võrreldes 2021. aasta näitajatega.

Eesti Energia avaldab majandusaasta tulemused 2. märtsil 2023.

Elektri, CO2 ja nafta hinnariski maandamiseks teeb Eesti Energia tuletistehingud. Kontserni riskimaandamispositsioon elektrienergia tootmiseks on järelejäänud 2022. aastaks 1,0 TWh (keskmise hinnaga 134,6 EUR/MWh) ja 2023. aastaks 2,4 TWh (keskmise hinnaga 200,3 EUR/MWh). Kontserni elektrienergia jaemüügi riskimaandamispositsioon on järelejäänud 2022. aastaks 1,2 TWh (keskmise hinnaga 103,8 EUR/MWh) ja 2023. aastaks 3,7 TWh (keskmise hinnaga 90,9 EUR/MWh).

Vedelkütuste osas on riskimaandamispositsioon järelejäänud 2022. aastaks 88,7 tuhat tonni (keskmise hinnaga 294,3 eurot tonn) ja 2023. aastaks 364,4 tuhat tonni (keskmise hinnaga 343,5 eurot tonn). Tööstusbensiini riskimaanduspositsioon on 2022. aastaks kokku 13,8 tuhat tonni (keskmise hinnaga 338,4 eurot tonn) ja 2023. aastaks 58,0 tuhat tonni (keskmise hinnaga 453,1 eurot tonn).

Kontserni positsioon 2022. aasta CO2 saastekvootides on 6,1 miljonit tonni keskmise hinnaga 62,4 EUR/t (sisaldab tähtpäevatehinguid, investeeringutoetusena saadud tasuta lubatud heitmekvoote ja eelmiste perioodide kasutamata kvootide ülejääki). 2023. aastaks on CO2 saastekvoote 2,60 miljonit tonni keskmise hinnaga 85,7 EUR/tonn (koos tähtpäevatehingutega).

Eesti Energia 2022. aasta III kvartali vahearuanne ja esitlus investorile on leitavad Eesti Energia kodulehelt.

Investorid on kutsutud 2022. aasta kolmanda kvartali majandustulemusi arutama 3. novembril 2022 kell 11.00 Londoni aja järgi, 12.00 Frankfurdi aja järgi ja 13.00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume registreeruda. Konverentskõnega liitumiseks vajalikud andmed saadetakse pärast registreerimist.